“Otsitakse väga erinevaid suvekodusid, nii vanemaid ja renoveerimist vajavaid kui ka uusi ja kohe kasutusvalmis suvilaid. Oluline on nii seisukord, asukoht kui ka emotsioon, mis kohapeal tekib,” ütles Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.  

Uus Maa kutseline kinnisvaramaakler Anneli Lindemann, et viimastel aastatel on ostjate käitumine ja soovid selgelt muutunud. “Kui veel mõni aeg tagasi soetati suvekodusid rohkem emotsiooni ajel ning oldi valmis ka suuremateks renoveerimistöödeks, siis tänane ostja on palju teadlikum ja ettevaatlikum. Hoolikalt vaadatakse üle renoveerimisvajadus, võimalikud kulud ja ka see, kui kiiresti saab suvekodu tegelikkuses kasutusele võtta,” selgitas Lindemann. 

Üha tavapärasem on, et ühte objekti külastatakse mitu korda ja juba esimesel vaatamisel küsitakse maja dokumentatsiooni, konstruktsioonide ja katuse, elektri- ja küttesüsteemi, igakuiste kulude ning võimalike puuduste kohta. Haruldased pole ka juhud, kus riskide maandamiseks kaasatakse koheselt ka ehitusspetsialist, kes aitab teha ostueelse ülevaatuse. 

Otsitakse suvekodu, kus saab elada ka aastaringselt

Kinnisvaramaakleri sõnul liiguvad kõige paremini suvekodud, mis jätavad hooldatud ja usaldusväärse mulje ning kus saab nädalavahetust või suve nautima hakata esimesel võimalusel. “Inimesed otsivad järjest enam võimalusi kasutada suvekodu ka kevadel, sügisel ja vahel isegi aastaringselt. Majad, kus on toimiv küte, vesi ja internet, leiavad ostja oluliselt kiiremini,” lisas Lindemann. 

Hästi lähevad kaubaks hoitud või maitsekalt uuendatud vanemad suvekodud. Eriti hinnatakse looduslähedasi ja privaatsemaid kohti, kus on olemas saun, terrass ning korralik ligipääs. Paljud ostjad ütlevad vaatamisel ka, et otsitakse “päris suvemaja tunnet”, päikeselist hoovi, ilusat õunaaeda ja vaikust. 

Täiesti uute ja modernsete suvekodude vastu tuntakse samuti huvi, kuid nende ostjaskond on väiksem, tõdes Lindemann. “Hinnatase on kõrgem ning ostjad võrdlevad neid juba tavapäraste eramajadega,” lisas ta. 

Uibomäe sõnul tehakse päringuid nii heas korras ja renoveeritud suvilatele kui ka keskmises seisukorras või remonti vajavatele pakkumisele. “Keskmiselt jäävad suvilate pakkumised 39 000 kuni 100 000 euro vahele,” lisas ta. 

Huvi suvekodude vastu on üle Eesti üsna ühtlaselt jaotunud, kuid kõige enam eelistatakse suvituspiirkondi nagu Pärnu, Haapsalu, Võsu ja Kaberneeme. Pealinna läheduses on populaarsed piirkonnad ka Laulasmaa ja Kloogaranna ning Lõuna-Eestis tuntakse huvi Setomaa ja teiste kaunite piirkondade vastu. 

“Eelistuste puhul mängib olulist rolli ka inimeste päritolu. Sageli eelistatakse paiku, millega on isiklik või perekondlik side. Emotsioon, mida suvila, selle asukoht ja kohapealne tunne huvilisele pakuvad, mängib kindlasti ostuotsusel rolli,” lisas Uibomäe. 

Renoveerimisel tasub alustada maja tehnilisest seisukorrast

Uus Maa kinnisvaramaakleri sõnul kiputakse renoveerimist vajava suvekodu puhul sageli alustama valest kohast. Näiteks tehakse ilus köök või uus siseviimistlus enne, kui maja põhikonstruktsioonid on kontrollitud. 

“Tegelikult tuleks esmalt üle vaadata katus, vundament, maja soojustus, võimalikud niiskusprobleemid ja elektrisüsteem. Kui maja on kuiv ja konstruktsiooniliselt korras, saab kõike muud järk-järgult uuendada,” kirjeldas Lindemann. Tema sõnul on väga oluline kaasaegne küttelahendus ning alles peale tehniliste probleemide lahendamist tasub mõelda siseviimistlusele ja sisustusele. 

Kui suvekodu ostetakse laenuga, soovitab kinnisvaramaakler mõelda renoveerimisvajaduse läbi juba enne ostu ning võimalusel arvestada vajalikud tööd laenutaotluse või üldise eelarve sisse. Kui tööd on väiksema mahuga, võib lahenduseks olla ka kodu väikelaen. 

Inbanki laenude valdkonna juhi Evelin Rahkema sõnul kiputakse tihti suvekodu ostes keskenduma eelkõige ostuhinnale ja tegelik kogukulu selgub peale ostu. “Korralik remondieelarve aitab vältida olukorda, kus suvekodu küll ostetakse ära, kuid selle kasutuselevõtt lükkub rahapuuduse tõttu edasi. Vanemate suvekodude puhul tasub kindlasti jätta eelarvesse ka varu, sest tööde käigus võib ilmneda lisakulusid,” ütles Rahkema. Inbanki andmetel on kodu väikelaenu keskmine summa ligikaudu 13 000 eurot, mis näitab, et kodu korrastamine ei piirdu üksikute väiksemate ostudega, vaid tähendab arvestatavat lisainvesteeringut.

Tema sõnul saab kodu väikelaenu kasutada nii kinnisvara soetamiseks kui ka kodu parendamisega seotud kulude katmiseks, näiteks ehitusmaterjalide, remonditööde, küttesüsteemide või sisustuse jaoks. “Oluline on, et rahastusotsus oleks sama läbimõeldud kui kinnisvara ost ise. See tähendab, et enne laenu võtmist tasub hinnata, kas kuumakse mahub pere eelarvesse ka siis, kui samal ajal lisanduvad suvekodu ülalpidamiskulud. Suvekodu eesmärk on pakkuda rõõmu ja puhkust, mitte muutuda ootamatuks rahaliseks koormaks,” lisas ta.