Järelmaks pole häbiasi, vaid ratsionaalne eelarvestamine
Ehteäri Given ja Grenardi statistika näitab tarbijate mõttemaailmas viimastel aastatel toimunud muutust. Kui veel neli-viis aastat tagasi moodustasid järelmaksud Giveni kogukäibest kuni 5%, siis tänaseks on see number kerkinud 10-15 protsendini.
„Kliendi teadlikkus on palju muutunud,“ ütleb Natalja Reinoja. „Järelmaks ei ole enam puuduse märk või häbiasi. Seda kasutavad üha enam inimesed, kellel oleks tegelikult finantsiliselt täiesti võimalik toode kohe välja osta. Nad lihtsalt küsivad endalt: miks ma peaksin korraga kontolt tuhandeid eurosid ära andma, kui saan selle kulu mugavalt ja ilma lisatasudeta kuueks või kaheteistkümneks kuuks ära jagada?“
Inbanki partneräri valdkonna juht Birgit Randma nõustub, et tarbija vaatab tihti tervikut läbi pere-eelarve tasakaalu. „Kui ost finantseerimise tõttu kallimaks ei lähe, siis miks peaks keegi oma sääste või meelerahufondi tühjendama? Raha jääb kontole alles ja hingerahu säilib,“ märgib ta.
15 olulist sekundit
Kui tegemist on parimas mõttes emotsiooniostuga, on protsessi kiirus ja mugavus kriitilise tähtsusega. Mida kauem ostu- ja makseprotsess kestab – olgu veebis või füüsilises poes – seda suurem on tõenäosus, et klient hakkab kahtlema ja loobub.
Inbanki lahendus võimaldab krediidiotsuse teha vaid kümnete sekunditega, mis on kaupmehe jaoks oluline müügiargument. Seda kinnitab ka Reinoja: „Mida kauem kestab ostuprotsess, seda suurem tõenäosus, et ost võib katkeda. Nii füüsilises kaupluses kui ka online’s.“
Lisaks on viimastel aastatel muutunud reeglid, mille põhjal kaupmehed endale finantspartnerit valivad. „Kui varem vaadati puhtalt hinda – ehk seda, kui palju kaupmees peab pangale intressivaba perioodi eest kompenseerima – siis täna on esikohal kliendikogemus, konversioon ja tehniline lihtsus,“ ütleb Randma. Kui süsteemi on lihtne olemasoleva äriga ühendada ja see ei muuda klienditeenindaja tööd kohmakaks, on võit mõlemapoolne.Et leevendada klientide hirme oma isikuandmete jagamise ees keset kauplust, on loodud mugavad digitaalsed lahendused. Klienditeenindaja saab ostja suunata otse digitaalsele teekonnale, kus klient täidab taotluse ja allkirjastab lepingu privaatselt oma isiklikus nutiseadmes.
85% klientidest teab oma makse-eelistust juba enne poodi jõudmist
Kantar Emori poolt 2025. aasta lõpus läbiviidud tarbijakäitumise uuring näitas huvitavat aspekti: tervelt 85% klientidest on juba enne kauplusesse pöördumist läbi mõelnud, kuidas ostu eest tasuda – kas tervikuna või osadena – ning viimane on üha populaarsem.Mis tähendab, et paindlike makselahenduste olemasolu on kriitilise tähtsusega. Kui ostjal on kindel plaan kulusid hajutada, aga poel seda võimalust pakkuda pole, valib ta lihtsalt teise poe.Reinoja sõnul võimaldab osadena maksmine kliendil kauplusest lahkuda esemega, mis talle päriselt meeldis ja mida ta oli soovinud, mitte teha kompromissi hetkelisele eelarvele vastava valiku kasuks. Lisaks aitab ostu n-ö ettepoole toomine kliendil raha säästa. Kui lükata ostu edasi ja jääda mitmeks kuuks raha koguma, kui selleks on põhjus, võib selleks ajaks olla näiteks kulla maailmatur hind tõusnud ning ehe osutuda kallimaks.
Parem alternatiiv valusatele allahindlustele
Paljud kaupmehed pelgavad, et „osta kohe, maksa hiljem“ (nn BNPL) või 0-protsendilise intressiga kampaaniate pakkumine on finantsiliselt koormav, sest nad peavad pangale teenustasu maksma.Birgit Randma lükkab selle hirmutunde ümber puhta matemaatikaga. „Tõsi, kaupmees kompenseerib finantseerijale selle kulu, kuid kompensatsioon on märkimisväärselt väiksem kui allahindlus, mida pood peaks tegema, et klienti ostma motiveerida,“ selgitab ta. „Tarbijat motiveerivad tavaliselt ikkagi 15, 20 või 25-protsendilised allahindlused. Pankadele makstavad tasud on aga täiesti teisest, palju madalamast suurusjärgust.“Nii on intressivaba ostufinantseerimine kaupmehe jaoks strateegiline tööriist, mis aitab hoida toote hinda ja marginaali kõrgena, pakkudes kliendile samal ajal täpselt sellist finantsilist paindlikkust, mida ta hetkel vajab.Saatest selgub veel, milliseid põnevaid eripärasid on Eesti, Läti ja Leedu tarbijate ostukäitumises, kuidas mõjutab kulla maailmaturu hind ehteäri ning kuidas Inbank tagab vastutustundliku laenamise reeglite täitmise.
